15/05/2014
Dr Pille Sillaste
Eestis on vähki haigestumine endiselt kõrge. Lootust annab siiski see, et tänapäeval võib paljudel juhtudel rääkida vähist kui kroonilisest haigusest, mis tähendab, et inimene elab pärast vähidagnoosi saamist veel aastaid ja aastakümneid. Meie ülesanne on muuta patsiendi elu elamisväärseks ningaidata vähiga patsiendil võimalikult paremini haigusega toime tulla.
KÕIGE SAGEDASEM PROBLEEM
Vähiga haigete kõige sagedasem probleem on valu. Ligi 50%-l haigetest esineb valu juba diagnoosi panemise hetkel, kaugele arenenud kasvajaga haigetest on valu aga juba 80–90%-l. Valu võib olla seotud kasvajaga (nt luumetastaasid, kasvajamassi surve närvile jne.) või olla põhjustatud kasvajavastasest ravist (operatsiooni-, keemia- või kiiritusravi järgne ravi). Ligi 10% vähiga haigetel pole esinev valu seotud kasvajaga, vaid on põhjustatud hoopis mõnest kaasuvast haigusest. Ka vähist tervenenud patsientidest ~30% kannatab sageli valu all, mis on sageli tingitud vähivastasest ravist. Lisaks sellele, et valu põhjustab patsiendile suuri kannatusi, toob see kaasa ka mitmeid tüsistusi. Näiteks põhjustab tugev valu südame löögisageduse ja vererõhu tõusu, mille tagajärjel tõuseb südamelihase hapnikuvajadus. Hapnikupuudus südamelihases võib viia infarktini. Valuga tegelemine on vähiravi oluline osa.
Shot by Marek Metslaid
SEITSE VALUKABINETTI ÜLE EESTI
Eestis on avatud seitse valukabinetti: Kohtla-Järvel, Tartus, Pärnus, Raplas ja Rakveres ning kaks kabinetti Tallinnas. Põhja-Eesti Regionaalhaigla valukabinetis toimuvad vastuvõtud igal tööpäeval. Kui ligi 80% valuprobleemide puhul tegeleb vähihaigega perearst või eriarst, jääb 20% keerukamaid haigusjuhte, mis on ühtlasi valuga seotud, valuarsti lahendada. Vähivalu ravi tõhusust ja edukust hinnatakse kogu maailmas tugevate opioidide kasutuse järgi. Teatavasti on vähivalu tugev ja vajab reeglina leevendamiseks tugevaid opioide. Vaadates meie ravimistatistikat, on positiivne, et nõrkade valuvaigistite kasutuse osas on toimunud suur hüpe paremuse poole. Paraku on tõus tugevate opioidide osas äärmiselt tagasihoidlik.
VALU ERINEVAD TÜÜBID
Vähivalu käsitletakse kroonilise valuna. Tegemist on subjektiivse aistinguga, valu alguse aeg on ebamäärane, tingib tüsistusi ning tegelema peab nii põhjuse kui ka valu tüsistuste raviga. Patsienti küsitledes saavad spetsialistid määratleda erinevaid valu tüüpe.
Suur abi on patsiendi nõustamisel kogenud õdedest, sest tihti ei võta haiged ravimeid regulaarselt või raviskeemile vastavalt.
Valu kestuse järgi eristatakse ägedat, kroonilist ja läbilöögivalu. Erinevate valutüüpide all tuleb silmas pidada, kas valu on nn. koekahjustusvalu e. notsitseptiivne (lähtub nahast, luust, lihasest või siseorganitest) või neuropaatiline ehk närvikoe kahjustusest lähtuv või kombineeritud valu, mis koosneb nii notsitseptiivsest kui ka neuropaatilisest valust. Erinevatel andmetel on 60–90% vähivalust segatüüpi valu ja vajab erinevate valuravimite kombineerimist. Neuropaatiline valu ei allu tavapärastele valuvaigistitele nagu paratsetamool, mittesteroidsed valuvaigistid ja opioidid. Neuropaatilise valu korral tuleb raviskeemi lisada toetavad valuravimid epilepsiavastaste või antidepressantide hulgast.
Omaette teema on vähiga haigetel läbimurde- ehk löökvalu, mis on ootamatu nii haigele kui ka tema lähedastele, põhjustades hirme. Sellisel valul võib päevas olla üsna mitu episoodi. Tegemist on ägeda algusega, enamasti lühikese kestusega (võib kesta 30 minutit aga ka tunde) ja erineva iseloomuga valuga. Kõikehõlmavat selgitust siin ei ole, selline valu võib tekkida füüsilisel koormusel (näiteks kõndima hakkamisel), kehaasendi muutmisel (näiteks voodist või istuma tõusmisel, voodis pööramisel) või spontaanselt. Valuhoo kindlat vallandavat tegurit ei ole alati võimalik sedastada. Kui üldjuhul toimub vähihaige valuravi pikatoimeliste ravimitega, on just läbimurdevalu see, mis vajab juurde kiiret leevendust andvat lühitoimelist valuvaigistit.
KOGENUD SPETSIALISTID ABIKS KODUSES TOETUSRAVIS
Raviskeemi paneb kokku arst, tuginedes haige kaebustele, valutüübile, eelnevalt kasutatud valuvaigistitele, arvestades samuti kaasuvate haiguste tõttu igapäevaselt võetavaid ravimeid. Vähihaigete koduse toetusravi õed saavad valuvaigistite doose vajadusel tõsta, kuid ei saa ise esmaselt määrata tugevatoimelisi valuvaigisteid. Suur abi on patsiendi nõustamisel kogenud õdedest, sest tihti ei võta haiged ravimeid regulaarselt või raviskeemile vastavalt. Sageli on vähiga haigete valu alaravitud. See võib olla tingitud patsiendist, kes ei tunnista valu, keeldub ravist, kardab kõrvaltoimeid ja sõltuvusse jäämist või arvab, et valu käibki vähiga kaasas, aga ka arstist, kes ei teadvusta valu probleemina või ei oma piisavalt teadmisi valuravist.
Laialdane kliiniline kogemus on näidanud, et pikatoimelise adekvaatse tablettraviga ei ole võimalik haiget sõltlaseks teha. Paraku tekivad hirmud peamiselt vähestest teadmistest ja kogemustest.
Posted in Valust vabaks